Uni on lapse arengu nurgakiviks. Kui laps ärkab öösiti sageli, on päevasel ajal viril ja/või tundub lihtsalt väsinud, siis võib see viidata sellele, et lapse une ja arenguga pole kõik päris nii nagu peaks olema. Varajases lapseeas häiritud uni tingituna rauapuudusest võib mõjutada mälu, emotsioonide reguleerimist ja keskendumisvõimet. Seetõttu on varajane avastamine ja sekkumine äärmiselt oluline. Loomulikult võib rahutu une põhjuseid olla teisigi, ent üllatavalt sageli pöörduvad minu unenõustamise vastuvõtule pered, kellel kas emal endal on pikaaegne rauapuudus või esineb see kehvasti magaval lapsel.
Kuidas rauapuudus mõjutab und? Kuidas rauavaegust ära tunda?
Raud on kasvava organismi jaoks keskse tähtsusega mineraal osaledes mitmetes aju keemilistes protsessides, mis reguleerivad und. Kui rauda on kehas vähe, siis saab häiritud hapniku transport ja tulemusena saab häiritud:
- ÖISE UNE KVALITEET JA PIKKUS läbi melatoniini tootmise – raud osaleb trüptofaani muutmises serotoniiniks ja lõpuks melatoniiniks, mis on “unehormoon”. Seda on vaja, et laps suudaks öösiti ühendada unetsükleid omavahel ehk magada öösel võimalikult väheste eakohaste ärkamistega ja hommikuti mitte liigvara ärgata. Näiteks uuringus [Mindell et al., 2018] leiti, et lastel, kelle ferritiinitase oli madal (<20 µg/L), oli märgatavalt rohkem öiseid ärkamisi ja vähem öist und võrreldes lastega, kellel oli ferritiinitase >30 µg/L.
- UNE KATKESTUSED läbi kehvema närvisignaalide juhtimise – rauapuudus võib viia rahutute jalgade sündroomini (RLS) ja une katkestusteni, mis on dokumenteeritud isegi väikelastel. Laps võib öösiti niheleda, viriseda või sageli positsiooni vahetada, ilma et oleks ärkvel – ja vanem ei pruugi aru saada, miks laps ei puhka välja. Mõnel juhul võib see avalduda ka päevase rahutuse või keskendumisraskustena. RLS on unehäire, mis algab sageli lapseeas ja on tugevalt seotud rauapuudusega. Uuringus (Picchietti et al., 2009) seostati madalat ferritiinitaset (<50 µg/L) suurenenud RLS sümptomitega ja unehäiretega ka väikelastel.
- PÄEVANE LOIDUS ISEGI PÄRAST UINAKUT JA RASKUSED UINUDA läbi dopamiini aeglasema ainevahetuse – raud on vajalik dopamiini sünteesiks, mis mõjutab ärkveloleku- ja unetsükleid ning motoorikat. Dopamiin aitab keskenduda ja soodustab head mälu. Kui aga esineb rauapuudus ja sellest tingitud kehvem öise une kvaliteet, siis saavad need funktsioonid häiritud. Laps võib olla päevasel ajal loid, pahur ja kergesti ärrituv. Tunduda väsinud, aga samas mitte piisavalt, et kiirelt uinuda ja/või magada pikki rahulikke unesid.
- BEEBI NAHK ON KAHVATU.
- BEEBI ON RAHUTU, VIRISEV VÕI ÄRRITUV ILMA NÄHTAVA PÕHJUSETA.
- BEEBIL ON KEHV ISU.
Kuidas rauapuudust kindlaks teha?
Tavaliselt määratakse veres hemoglobiini ehk valgumolekuli taset, mis kannab hapnikku. Madal hemoglobiini tase viitab aneemia olemasolule, aga see tekib alles rauapuuduse lõppjärgus. Normväärtused sõltuvad vanusest, aga alla aastasel lapsel loetakse hemoglobiini madalaks, kui see on alla ~110 g/L(sõltuvalt laborist ja vanusest).
Selleks, et teada saada, kas rauavarud on juba tühjenemas, ei piisa hemoglobiini määramisest. Selleks on vaja määrata ferritiini taset, mis näitab raua varude taset (peamiselt maksas ja kudedes). Madal ferritiin näitabki varajast rauapuudust. Alla 12 kuu vanustel loetakse ferritiini madalaks, kui see on alla ~12–15 µg/L. Mõned allikad soovitavad, et unehäirete risk on väiksem, kui ferritiinitase on >30–50 µg/L (isegi kui labori “norm” algab 12–15 µg/L).
Kuna ferritiin on ka põletikuvalk ehk on kõrgenenud ka infektsiooni või põletiku korral, siis ainult selle määramine ei pruugi anda usaldusväärset infot rauavarude kohta. Oluline on määrata nii hemoglobiini kui ka ferritiini tase.
| Tulemus | Mida see tähendab |
| Madal ferritiin, normaalne Hb | Varajane rauapuudus – tuleb tegutseda enne, kui aneemia tekib |
| Madal Hb ja madal ferritiin | Rauapuudusaneemia – seisund vajab kindlasti ravi |
| Normaalne Hb ja normaalne ferritiin | Rauavarud on piisavad |
| Normaalne Hb, kõrge ferritiin, aga põletik või haigus | Vajalik korrata ferritiini hiljem, kui põletik on möödas |
Kokkuvõttes, kui kahtlustad lapsel rauapuudust (uneprobleemid, ärrituvus, isutus), siis palu arstil teha ferritiini kui ka hemoglobiini analüüs.
Miks võib tekkida lapsel rauapuudus? Riskirühmad?
Aju rauapuudusel võib olla mitmeid põhjuseid, enamasti on tegu kehas oleva raua vähesusega. Miks on kehas vähe rauda? Laialt jaotades võib põhjuseid olla kaks:
- rauda ei saada piisavalt
- kehas raua kasutamine on liiga suur
Vaatame mõlemat põhjust lähemalt.
1.RAUDA EI SAADA PIISAVALT
Riskirühmas on beebid:
a) Sünniandmed ja tervislik taust
- Nabaväät lõigati ära enne pusleerimise lõppemist.
- Minul (emal) oli raseduse ajal rauapuudus või aneemia. See võis mõjutada loote rauavarude kujunemist.
- Mu beebi sündis enneaegsena (enne 37. rasedusnädalat). Sellisel juhul võivad rauavarud olla juba algselt madalamad, sest raud akumuleerub loote maksas just raseduse kolmandal trimestril.
- Mu beebi sündis väikese sünnikaaluga (alla 2500 g).
- Mu beebil oli sünnihetkel või hiljem diagnoositud aneemia
- Mu beebi on mitmik/kaksik. Ema rauavarud pidid jagunema mitme loote vahel. See võis vähendada iga lapse individuaalseid rauavarusid sündides.
b) Toitumine esimestel elukuudel
- Mu beebi on ainult rinnapiimatoidul ja vanem kui 6 kuud. Ainult rinnapiimas on vähe rauda (umbes 0.35 mg/L), mis ei kata kasvava beebi vajadusi pärast 6. elukuud. Enamik imetamisjärgseid piimasegusid (formula) on rikastatud rauaga, tavaliselt sisaldades umbes 0.6–1.3 mg rauda 100 ml kohta.
- Kui beebi saab jätkupiimasegu ja mitte piisavalt lisatoitu olles vanem kui 6 kuud. Mõned “järgupiimad” või “kasvupiimad” ei sisalda piisavalt rauda või on mõeldud juba vanematele lastele. Pakendilt tuleks kontrollida rauasisaldust (vähemalt 0.6 mg/100 ml).
- Lisatoit sisaldab vähe rauarikkaid toiduaineid (liha, maks, kaunviljad). See võib viia rauavaeguseni isegi kui soolestikus imendub toit hästi. Üleliigne piimasegu (>750–900 ml päevas pärast 9. kuud) võib täita kõhtu ja vähendada rauarikaste toitude söömist.
- Mu beebi sööb palju lehmapiima (enne 12. elukuud). Liigne piim võib mõnel juhul isegi põhjustada sooleärritust või mikroskoopilist verekaotust, kuigi see on sagedamini seotud lehmapiimaga, mitte formuleeritud piimaseguga.
c) Kasv ja areng
- Mu beebi kasvab väga kiiresti (kaalutõus ja/või pikkuse kasv ületab eakohaseid keskmisi). Selline kasv nõuab ka rohkem rauda. Isegi beebidel, kes sündisid piisavate rauavarudega, võib varu ammenduda, kui toidust saadav raud ei vasta kasvava keha vajadusele.
- Mu beebil on olnud seedetrakti haigusi, seedemuresid või pikemaajalisi nakkusi.
2. RAUDA KULUTATAKSE KEHAS LIIGA SUURES HULGAS
Riskirühmas on inimesed, kellel rauda kasutatakse kehas liigse põletiku tõttu/raua imendumine on häiritud:
Näiteks, kellel on soolestikus kehvade bakterite ülekaal. Stanfordi ülikooli teadlaste hiljutine uuring seob rahutute jalgade sündroomi, mis on seotud ka rahutuma öise unega, mikrobioomiga, täpsemalt teatud haruldaste bakterite düsbioosi ehk üleesindatusega peensooles. Kui tervikuna esineb peensoole bakterite vohamist kuni 15 protsendil inimestest, siis rahutute jalgade sündroomiga patsientidel esines seda kõigil.
Näiteks on mikrobioomi muutuste ja soole limaskesta kahjustumisega seotud ka mitmed toidutalumatused. Need omakorda halvendavad raua ja teiste mikrotoitainete imendumist, võivad põhjustada kroonilist põletikku ja mõnel juhul isegi mikroskoopilist verekaotust (nt vereeritus väljaheites, mida palja silmaga ei näe). Näiteks gluteenitalumatuse ja tsöliaakia puhul võib rauapuudus olla aastaid ainus sümptom enne, kui haigus diagnoositakse (Harper et al., 2007). Gluteen põhjustab peensoole limaskesta kahjustust, kus raud tavaliselt imendub.
Näiteks, kellel on lehmapiimavalgu talumatus. Mõnedel imikutel põhjustab see soolepõletikku ja isegi varjatud verejooksu soolestikus, mis võib viia rauavaeguseni. Lehmapiimavalgu talumatusega imikutel on leitud rauavaegust oluliselt sagedamini kui tervetel lastel (Businco et al., 1993; Agostoni et al., 2000).
Näiteks, kes tarbivad palju lehmapiimatooteid, mis võib tekitada soolestiku mikroveritsusi, häirida raua imendumist ja suurendada raua vajadust kehas. Enne 12 elukuud pole lehmapiima tarbimine soovituslik. Ka vanemas eas on piimatoodete suurem tarbimine seotud kehvema une kvaliteediga.
Näiteks neil, kellel on muud tervislikud seisundid, mis põhjustavad rauapuudust. Rauapuudus võib ilmneda ka põletikuvastase reaktsioonina – krooniline sooleärritus võib tõsta hepsidiini taset, mis pärsib raua imendumist (Ganz, 2003).
Kuidas toimida edasi?
1. Vaata üle enda ja lapse toitumine.
- Vähenda piimakeskset toitumist. Ära anna alla 1-aastasele lehmapiima joogiks – see võib segada raua imendumist ja ärritada soolestikku.
- Suurenda rauarikast toitumist. Menüüs peaksid olema linnuliha, maks, kaunviljad, teraviljad, muna, läätsed, kikerherned, spinat.
- Samale einele lisa C-vitamiinirikkaid toite, nt marjasid, paprikat, apelsini – need aitavad raual paremini imenduda.
2. Palu perearstil kontrollida lapse raua taseme näitajaid, kui lapsel esineb unehäireid, väsimust või ärrituvust.
Kui vereanalüüs näitab madalat ferritiinitaset või rauavaegusaneemiat, määrab arst vajadusel lapsele rauapreparaadi. Mitmed uuringud näitavad, et rauapreparaatide andmine parandas une pikkust ja rahulikkust lastel, kellel oli madal ferritiin isegi ilma aneemia diagnoosita (Allen et al., 2000; Konofal et al., 2005). Rauapreparaate tohib anda ainult arsti soovitusel ja järelevalve all – liiga palju rauda võib olla kahjulik.
Aruta arstiga lapse toitutalumatuste või-allergiate võimalust, eriti kui rauapuudus ei parane tavalise toidu või suukaudsete lisanditega. Toidutalumatuste ja -allergiate riski suurendab see, kui lapsel on seedevaevused (gaasid, kõhulahtisus, veri väljaheites), aeglane kaaluiive või arengupeetus, krooniline rahutus, uneprobleemid jätkuvad, kahvatus, perekonnas esineb tsöliaakiat või allergiaid.
3. Stabiilne unerežiim
Korrapärane unerutiin toetab ka lapse sisemist ööpäevarütmi ja aitab närvisüsteemil tasakaalu leida. Rauapuuduse kõrvaldamine võib muuta lapse une märgatavalt sügavamaks ja katkematumaks juba paari nädala jooksul, aga kui seda ei juhtu, on soovituslik pöörduda unenõustaja poole.
Kokkuvõte
Raua puudus on väikelastel sagedane, kuid tihti aladiagnoositud probleem. Selle mõju ulatub kaugemale kui pelgalt füüsiline väsimus – see võib mõjutada lapse und, käitumist, keskendumist ja emotsionaalset stabiilsust. Uni ja rauatase on omavahel tihedalt seotud: kvaliteetne uni toetab arengut, kuid ilma piisava rauata ei saa lapse aju ja keha täielikult puhata ega areneda.
Kui märkad muutusi lapse unekäitumises või päevaste tunnete ja tegevuste juures, kaalu kindlasti ka vereanalüüsi tegemist, et välistada või kinnitada rauapuudust. Õigeaegne sekkumine võib aidata lapsel paremini magada – ja paremini kasvada.
Viited:
Agostoni, C., Riva, E., & Giovannini, M. (2000). The role of dietary factors in the development of iron deficiency in children. American Journal of Clinical Nutrition, 72(5), 1335–1340. https://doi.org/10.1093/ajcn/72.5.1335
Allen, R. P., Walters, A. S., Montplaisir, J., Hening, W., Myers, A., Bell, T. J., & Ferini-Strambi, L. (2000). Restless legs syndrome prevalence and impact: REST general population study. Archives of Internal Medicine, 165(11), 1286–1292. https://doi.org/10.1001/archinte.165.11.1286
Businco, L., Mariani, P., Carè, S., Lucenti, P., & Pietrobono, R. (1993). Iron deficiency anemia and cow milk. Pediatric Hematology and Oncology, 10(3), 357–361. https://doi.org/10.3109/08880019309029049
Dewey, K. G. (2001). Nutrition, growth, and complementary feeding of the breastfed infant. Pediatric Clinics of North America, 48(1), 87–104. https://doi.org/10.1016/S0031-3955(05)70288-4
Ganz, T. (2003). Hepcidin, a key regulator of iron metabolism and mediator of anemia of inflammation. Blood, 102(3), 783–788. https://doi.org/10.1182/blood-2003-03-0672
Harper, J. W., & Holleran, S. F. (2007). Anemia in celiac disease is multifactorial in etiology. American Journal of Hematology, 82(11), 996–1000. https://doi.org/10.1002/ajh.20994
Konofal, E., Lecendreux, M., & Mouren, M. C. (2005). Iron supplementation for attention-deficit/hyperactivity disorder. Pediatric Neurology, 33(3), 199–202. https://doi.org/10.1016/j.pediatrneurol.2005.03.002
Lozoff, B., Beard, J., Connor, J., Barbara, F., Georgieff, M., & Schallert, T. (2006). Long-lasting neural and behavioral effects of iron deficiency in infancy. Nutrition Reviews, 64(5 Pt 2), S34–S43. https://doi.org/10.1111/j.1753-4887.2006.tb00243.x
Mindell, J. A., Sadeh, A., Kwon, R., & Goh, D. Y. T. (2018). Cross-cultural differences in the sleep of preschool children. Sleep Medicine, 51, 213–220. https://doi.org/10.1016/j.sleep.2018.07.020
Picchietti, D. L., Underwood, D. J., Farris, W. A., Walters, A. S., Shah, M. M., Dahl, R. E., & McClain, B. C. (2009). Pediatric restless legs syndrome: Iron status and treatment. Sleep Medicine, 10(9), 973–978. https://doi.org/10.1016/j.sleep.2009.03.005
World Health Organization. (2016). Daily iron supplementation in infants and children. https://www.who.int/publications/i/item/9789241549523
Ziegler, E. E. (2011). Consumption of cow’s milk as a cause of iron deficiency in infants and toddlers. Nutrition Reviews, 69(Suppl_1), S37–S42. https://doi.org/10.1111/j.1753-4887.2011.00431.x