Minust
Minu teekond unevaldkonda algas mitte loengusaalist ega ka enda unemuredest, vaid emaks saades. Mõlemad mu lapsed magasid beebi- ja väikelapseeas teatud eas kehvasti – ööd olid katkendlikud ja kurnavad, päevasel ajal kimbutasid allergia ja seedevaevused.
Olles cum laude Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud hambaarsti haridusega spetsialist, ja õppinud ka psühholoogia kõrvalerialal, siis tundus loogiline sukelduda unemaailmaga seotud teaduskirjandusse, et mõista, miks mu lapsed ei maga normaalselt.
Pärast 600 teadusartikli läbitöötamist antropoloogiast mikrobioomini sain teadmised, mida polnud kohanud üheski teises lapse und käsitlevas raamatus ega kuulnud mitte üheltki unekoolitajalt. Et aidata ka teisi lapsevanemaid laste unega seotud inforägastikus, siis avaldasin meeletult positiivse tagasiside saanud raamatu “7 sammu lapse parema uneni: Saa sõbraks mikrobioomi ja ööpäevarütmidega”, mida on müüdud üle 1000 eksemplari ning lõin unekursuse, mis on ühekoos aidanud tuhandetel peredel saada parema une.
“Kuidas said 10 000 aastat tagasi emad oma beebidega hakkama? Miks vaid läänemaailmas vajavad inimesed oma laste une paremaks saamisel unenõustajaid, teevad beebide unetreeningut ja võtavad selle alaseid kursuseid? Mida me teeme valesti?“
Sertifitseeritud unenõustajana olen aastate jooksul nõustanud sadu peresid, koolitanud imetamisnõustajaid, lapsevanemaid, arste, lasteaedasid ja ettevõtteid, esinenud televisioonis, käinud rääkimas podcastides, andnud loenguid Ida-Tallinna perekooli sünnitusmajas beebide une, seedimise ja vajaduste teemal, harinud Mainori kõrgkoolis Meditsiinijuhtimise mikrokraadis Eesti tulevasi ja olemasolevaid juhte une teemal, kui ka olnud une ja toitumise vaheliste seoste käsitlusele keskendunud lõputöö juhendajaks Rahvatervise Akadeemias Toitumisteraapia eriala õppurile. Lisaks olen kirjutanud artikleid lapse ja täiskasvanu une teemadel ajakirjades. Seda kõike selleks, et uneteadmised jõuaksid igaüheni.
Hetkel olen 3-aastase ortodontia õppe lõpusirgel. Läbi oma kliinilise töö olen avastanud, kui palju mõjutavad näo-ja lõualuude areng, keeleasend ja hingamisteed meie une kvaliteeti ning oma igapäevases töös ongi just uni ja hingamine prioriteet nr 1 enne kui hakkame mõtlema hammaste sirgu saamisele. Koostöö erinevate spetsialistidega on une vallas võtmetähtsusega, mistõttu kuulun Eesti Unemeditsiini Seltsi ning teen igapäevast koostööd näo-lõualuude kirurgi, unearstide ja kõrva-nina-kurguarstidega.
“Vähe mälumist nõudev ja energiarikas toit, vähene imetamine, kinnised keelekidad, tubane eluviis ja allergiad on viinud vähese lõualuude ja nina arenguni, mille tulemusena ei saa inimesed korralikult magades hingata ja seeläbi unekvaliteet kannatab: magad, aga hommikuti on endiselt väsinud olla. Puseriti hambad on jäämäe tipp. “
Iga kohtumine, iga küsimus ja iga lugu on õpetanud mind paremini mõistma, mis tegelikult une hulka ja kvaliteeti mõjutab. Uni ei ole lihtsalt “harjumus”, mida inimene õpib või ei õpi.
Uni on bioloogiline vajadus ning uneprobleemide korral tuleb kindlaks teha tegurid, mis ei lase heal unel tulla olgu need siis tingitud meie lõualuude arengust, toitumisest, tervisest, vaimsest stressist või mistahes keskkondlikust tegurist. Loodan, et mu terviklik vaade unele kõnetab Sind.
Kui soovid paremat und enda perele, kolleegidele või oma töötajatele, jagan rõõmuga enda mitme valdkonna üleseid teadmisi ka Sinuga.
“Meie kehad funktsioneerivad samade põhimõtete järgi nagu elaksime kiviajal, aga meie elukeskkond ja ootused kehale on vahepeal muutunud. “
